Mida minu beebi peaks oskama ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole?
Beebi areng: 1-3 kuud
Kas olete tähele pannud, kuidas Teie lapse väikesed sõrmed ümbritsevad Teie omi või sulguvad
rusikasse? Või kuidas Teie laps ehmatas valju müra peale? Teie laps sündis nende ja mitmete
teiste refleksidega, mis muutuvad vähem märgatavaks, kui ta saab 1-3 kuu vanuseks, jättes ruumi
juba teadlikumale liikumisele.
Arstid ja füsioterapeudid kasutavad erinevaid verstaposte ehk teatud oskuste olemasolu, et
hinnata lapse arengut. Mõned imikud omandavad oskused veidi varem või hiljem kui teised,
mistõttu on oluline hinnata beebit kui tervikut: üks murekoht võib sillutada teed hoopis
järgmisteni. Rakendame vajadusel mitmetasandilist lähenemist ehk vajadusel suuname Teid
kontrolli ka teiste vajalike spetsialistide juurde, et kaardistada võimalikud probleemsed kohad,
mis võivad takistada beebi ealist arenemist. Rääkige kindlasti oma beebi arengust arsti või
füsioterapeudiga, kui tunnete muret või märkate midagi ebatavalist. Kui arvate, et spetsialisti
juures ei pruugi Teie mure esineda, püüdke murekoht üles pildistada või filmida, nii saame
kindlasti täpsema hinnangu anda.
Mida oskab minu beebi selles vanuses teha?
Lapse kasvades märkate uusi ja põnevaid võimeid ning oskuseid, mis kiiresti arenevad. Selles
vanuses hakkavad imikud pingul lihastoonust lõdvestama ning käsi ja jalgu rohkem välja
sirutama. Kuigi imikud võivad areneda erineva kiirusega, on mõned levinumad verstapostid,
milleni Teie laps selles vanuses võib jõuda:
- Osa vastsündinu kaitsereflekse hakkab kaduma
- Kaelalihased muutuvad tugevamaks
- Kõhule asetades pöörab pead küljelt küljele
- Toob käed kokku või ka suhu
- Vaatab käsi, avab ja sulgeb käed
- Jälgib valgust, nägusid, esemeid
- Kuulab helisid
- Hoiab mänguasjast hetkeks kinni
- Võib püüda seliliasendis mänguasju haarata või liigutada
- Aktiivsed jalgade liigutused
- Kõhule asetades tõstab pead ja rindkere (3.elukuul)
Mida oskab minu beebi selles vanuses öelda?
Vanemad naudivad väga seda imelist aega, kui nende beebid õpivad suhtlema ja muutuvad
sotsiaalseteks olenditeks. Kuigi iga beebi kõne areneb omal kiirusel, on järgnevad verstapostid
selles vanuses sagedased:
- Hakkab jäljendama mõningaid helisid (koogab)
- Nutt muutub sihipärasemaks ja erineb näiteks nälja, väsimuse ja muude vajaduste puhul
Mida minu beebi selles vanuses mõistab?
Selle perioodi jooksul suureneb beebi teadlikkus ümbritsevast. Kuigi imikud võivad saavutada
neid verstaposte erinevas tempos, on siin mõned levinumad arenguetapid selles vanuserühmas:
- Tunneb ära tuttavad hääled, eriti oma vanemate omad
- Naeratab, reageerides teistele
- Näitab reageeringut sotsiaalsele kontaktile
- Liigutab oma käsi, jalgu ja keha teiste helide rütmis
Mida minu beebi sellises vanuses näeb?
Selles vanuses imikud saavad keskenduda kujunditele, mis on lähedal, kuid näevad kaugeid
objekte udusena, kuna nad on lühinägelikud. Imikute kasvades paraneb ka nende nägemine.
Kolmanda kuu lõpuks suudavad nad jälgida liikuvat objekti, on rohkem huvitatud kujunditest ja
mustritest ning märkavad tuttavaid nägusid isegi eemalt. Inimnäod on üks nende lemmikasju,
mida vaadata, eriti nende enda või vanema nägu.Teie beebi värvinägemine areneb samuti 1–3 kuu vanuselt, nii et erksavärvilised seinamustrid
või mänguasjad aitavad arendada Teie lapse võimet värve eristada. Pehmeid pastelseid värve on
aga beebil raske eristada – seda tasub mänguasju ja raamatuid ostes meeles pidada.
Mida minu beebi sellises vanuses kuuleb?
Teie laps on helisid kuulnud juba üsast saadik. Ema südamelöögid, seedesüsteemi kohin ja isegi
ema ja teiste pereliikmete hääled on osa beebi maailmast enne sündi. Peale lapse sündi kostuvad
välismaailma helid valjult ja selgelt. Teie laps võib 1–3 kuu vanuselt ehmatada koera ootamatu
haukumise peale või võib tunduda, et pesumasina õrn vingumine või tolmuimeja sumin on talle
rahustav toimega.
Teie lapsele meeldib Teie häält kuulda, nii et rääkige, lobisege, laulge. Kui kuulete, et Teie laps
teeb häält, korrake seda ja oodake, kuni ta teeb seda uuesti. Selles vanuses imikud reageerivad
kõige paremini kõrgemale häälele, mistõttu tõstab enamik inimesi loomulikult oma hääle kõrgust
ja liialdab oma kõnega beebiga rääkides. See on hea – uuringud on näidanud, et “beebikõne” ei
lükka kõne arengut edasi ja tegelikult hoopis julgustab beebile vastamine tema kõne arengut.
Segage lapse jutuga julgelt mõned tavalised täiskasvanutele mõeldud sõnad ja toon. See võib
tunduda vara, kuid loote sellega aluse oma lapse esimestele sõnadele.
Lisaks häältele naudib Teie beebi tõenäoliselt ka muusika kuulamist ja võib olla lummatud ka
tavapärastest eluhelidest. Hoidke oma beebi läheduses, kui kolistate pannidega õhtusöögi
valmistamise ajal, või laske tal viibida kuuldeulatuses, kui vanemad õed-vennad naeravad ja
mängivad. Beebi kõristid ja muusikalised mänguasjad on teised head viisid beebi kuulmise
stimuleerimiseks.
Aga miks füsioteraapia?
Kas teadsite, et imikud võivad alustada füsioteraapiat juba esimesel elukuul? On oluline teada,
millal peaksite murede korral pöörduma arsti poole seoses Teie lapse motoorse arenguga.
Imikute ja väikelaste motoorse arengu jälgimine on füsioterapeutide jaoks oluline, kuna beebid
hakkavad kasvades järk-järgult arendama uusi liikumisoskusi ja mustreid. Kuigi kõik lapsed
arenevad erineva kiirusega, on nende arengul siiski teatud järjestus ja läbitakse kindladarengulised verstapostid. On oluline teada nende verstapostidega seotud vanuseid, kuna see
võimaldab Teil:
- Mõista, kuidas iga verstapost aitab kaasa lapse jõu arendamisele
- Mõista, kuidas iga verstapost aitab kaasa lapse koordinatsiooni arendamisele
- Märgata võimalikke arengu hilistumise märke, mis võivad vajada füsioterapeutilist sekkumist
Kuidas ma tean, kas mu beebi vajab füsioteraapiat?
Enamikul juhtudel soovitab Teie lapsele füsioteraapiat Teie lapse arst. Kui Teie lapsel on
geneetiline haigus või vigastus, võite juba aimata, et see on tavaline ravi. Mõned lisanäitajad, mis
võivad viidata, et Teie laps võiks vajada füsioteraapiat:
- Teie laps ei saavuta olulisi arenguetappe esimese 1-3 elukuu jooksul (või ka edasises vanuses)
- Teie lapsel on eelistus teatud kehapoolele või kaldub pea pidevalt ühele küljele
- Teie lapsel on nõrk lihastoonus
- Teie lapsel on tasakaaluprobleemid asendite säilitamisel
- Teie lapsel on liigeste piiratud või liigne liikuvus
- Teie laps on diagnoositud tortikollis, tserebraalparalüüs, Downi sündroom, Erbi halvatus vms
Soovite vanemana olla teadlikumad ning saada usaldusväärseid vastuseid erinevatele
lapse ja lapse arenguga seotud küsimustele
Imiku füsioteraapiale seatud eesmärgid sõltuvad suuresti lapse seisundist ja probleemidest,
mistõttu teostab füsioterapeut esmalt lapse põhjalikku hindamise, jälgides tema oskuseid,
võimekust ning uurides vanematelt põhjalikult ka koduse keskkonna kohta. Mõned imikute
arendamise ühised eesmärgid võivad hõlmata järgmist:
- Edendada õigeid liikumismustreid ja asendeid
- Tõsta lihaste funktsiooni
- Abi eakohaste arengu verstapostide saavutamisel
Iga sekkumine on erinev ning suuresti nõustame me just lapsevanemaid, kuidas kohandada
kodune keskkond lapse jaoks arendavaks ning kuidas integreerida arendavad tegevused oma
igapäevasesse rutiini. Tihti ei tundu “kodused ülesanded” harjutustena või isegi olulisena, kuid
isegi aktiivse füsioteraapia korral on kodusel tegevusel väga oluline roll edu saavutamisel ning
paljudel juhtudel ei vajagi laps sagedast füsioteraapiat, vaid pigem sagedast vanemate
juhendamist, et saavutada seatud eesmärgid.
Beebid arenevad erinevas tempos ning oma last ei tasuks võrrelda pere teiste laste või
sõbrannade ja tuttavate lastega. Igal beebil on lisaks eeldustele, oskustele ja võimetele ka oma
iseloom, mis võib soodustada või pärssida tema edasist arengut. Seetõttu arvestame
füsioteraapias ka iga lapse eripärasid ning hindame tema arengut ja edasiminekut tervikpilti
vaadates, mitte ainult verstaposte jälgides. Seetõttu on väga oluline, et beebi füsioteraapia viiks
läbi litsentseeritud, akrediteeritud ja kogenud füsioterapeut.
– Anneli Belkin, füsioterapeut