fbpx

Mis on müofunktsionaalne teraapia?

Müofunktsionaalne teraapia keskendub näo- ja suupiirkonna lihaste hea toonuse ja liikuvuse saavutamisele

Näo- ja suupiirkonna funktsioonianomaaliad on üsna levinud ja kasvav probleem. Sellise murega lapsed vajavad tulevikus sageli ortodontilist ravi ja/või logopeedilist abi. Nende muredega toime tulemiseks on täna olemas müofunktsionaalsed terapeudid. Müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna lihaste funktsioonide parandamisele suunatud ravi, mis suuresti sarnaneb füsioteraapiaga.

Müofunktsionaalse teraapia eesmärgid on:
  • ninahingamise saavutamine
  • keele täielik kontakt suulaega puhkeasendis
  • korrektse neelamise saavutamine
  • halbade harjumuste likvideerimine nagu nt pöidla imemine või 2+ vanuses luti kasutamise vajadus

Enamik lapsi sünnib nina kaudu hingajana, kuid mõned lapsed hakkavad ühel hetkel eelistama suu kaudu hingamist. Täpset põhjust alati ei leiagi, kuid see võib olla tingitud ninahingamistakistusest nagu suurenenud adenoid või kurgumandlid, kitsad hingamisteed, esinevad allergiad, keele vähene liikumine, huultesulguse raskus, sagedastest haigestumistest tekkinud harjumus jt. Kui lapse suu kaudu hingamine on kestnud pikka aega või ta ei ole seda kunagi teinud, siis ta ei pruugi seda osata, mistõttu tuleb seda uuesti õppida nagu ka keele õige puhkeasendi hoidmist ja korrektset neelatamist. Valeharjumuse ümberkujundamine võtab aega ning vajab järjepidevat tööd kuni korrektse funktsiooni automatiseerumiseni. Enamasti on ravi kestus 5-10 visiiti ehk ca 1-1,5 aastat, kuid see oleneb probleemi raskusest ning pere koostööst müofunktsionaalse terapeudiga.

Müofunktsionaalse teraapiaga saab tavapärasel kujul alustada kõige varem 4-aastaste lastega, kuid õige keele puhkeasendi hoidmist, huulte sulgust ja ninahingamise suunamist saab alustada ka juba imikuna päris esimesest päevast alates. Et laste näokolju kasv on kõige intensiivsem esimesel 6 eluaastal, on probleemi ennetamine ja varajane ravi väga efektiivsed. Läbi näo- ja suupiirkonna, põskede, huulte ja keele stimuleerimise on võimalik parandada funktsiooni juba väga varakult. Kui lapsel veel ei ole keele-, huule ja põsekidasid kontrollitud või on seda tehtud, kuid imetamine on endiselt keeruline, siis tuleks viia läbi beebi näo-ja suupiirkonna funktsiooni hindamine.

Paljud lapsed nagu ka täiskasvanud funktsioneerivad läbi erinevate toimetuleku mehhanismide, kuid see ei ole ilmtingimata funktsionaalne. See on võib olla väsitav, tekitada lihaspingeid ja mõjuda arengule destruktiivselt. Imikute ja väikelaste puhul mõjutab see läbi imetamise ka ema – sageli on beebi toitmine valulik, piima jääb väheks, laps on rinnal rahutu või väsib kiiresti ja uinub sageli.

Kõige parem on probleemi ennetada. Imikute ja väikelaste puhul on soovituslik:
  • sulgeda beebi suu iga kord peale toitmist
  • hoida lapse nina puhas, et laps saaks hingata läbi nina
  • harjutada keele õige puhkeasendi hoidmist lapse une ajal

Suuremate laste puhul (6+ vanuses) on sageli juba hästi nähtavad muutused hambakaare laiuses, hambumuses, suulae kujunemises, hingamis- ja neelamismustris ja näokolju arengus. Vahel on kõne samuti mõjutatud, kuid mitte alati.

Suuremate laste puhul on vajalik hinnata ortodontilise ravi vajalikkust või võimalusel ennetada selle vajadust.

1,5-aastaste väikelastega kuni koolieelikuteni on vahva koos laulda! Lapsed on suurepärased matkijad, seetõttu nad õpivad lapsevanema suud, näo liikumist ja miimikat jälgides kõige rohkem. On teaduslikult tõestatud, et kõne kuuldes liigub lapse keel suus kaasa ning lapsevanema järgi korrates saab laps häälikuid nö paika sättida. Lisaks muule harjutab laps ise lauldes hingamisrütmi reguleerima, kujuneb parem lihaste koordineeritus ja see on tore viis näo- ja suulihaste treenimiseks.

Vaata meie pikemat vestlust LOLALA Annaga Instagramis!